Õpetus: Paberi õmblemine

Meie armas disainer Janika tegi Teile väikese õpetuse paberi õmblemise kohta. Loodan, et meeldib ja jätke tänutäheks mõni hea sõna Janikale siia või tema enda blogisse. Suur suur aitäh Sulle Janika!

Tegemist on minu esimese õpetusega, seega taas midagi uut!

Nii õmblusmasin kui ka tavapärane niit ja nõel on ühed tänuväärsed vahendid muutmaks scrapbookingu projekte huvitavamaks ning rummiliseks. Enamasti on õmblemisel dekoratiivne väärtus, kuid mõnel juhul kasutatakse seda ka erinevate detailide kinnitamiseks nagu näiteks nööbid, paelad, pitsid, sildid, riideribad jms.

Õmblemiseks võib kasutada niiti (masinõmblus), mulineed, heegelniiti, lõnga, takunööri, paelu jne. Jälgida võiks, et auk, millest läbi õmmeldakse on piisavalt suur, et nöör/pael/niit läbi mahuks, ilma et see paberit lõhuks.

 
Üldiselt piirdutatakse õmblemise puhul erinevate paberkihtide ääristamisega, et see moodustaks tööle konkreetse ja selgepiirilise raami. Enim kasutatakse nii tavalist piki- kui ka siksak pistet. Kui aus olla, siis võib katsetada kõikide pistetega ning valida endale meeldivaim. Seepärast on hea teha enne õige töö õmblemist väike proovitöö.

 Kuna kanga ja paberi õmblemise tehnikad on sarnased, siis kui on enamasti nii, et kui oskad üht, siis tuleb enamasti ka teine välja. Igaljuhul harjutamine teeb meistriks!

Väikesed vihjed, et töö õnnestuks:

• Kui su käsi pole ülimalt täpne ning sa ise ei suuda sirget joont õmblemisel säilitada (mina enamasti ei suuda), siis oleks hea teha eelnevalt hariliku pliiatsiga õrn joon ette - see aitab.

•   Kindlustamaks seda, et paberid õmblemise ajal teineteise suhtes ei nihkuks, oleks hea nad vähamalt mingilgi määral omavahel kinnitada. Näiteks liimida või teipida kahepoolse teibiga kokku (äärtest võib jätta lahti).

 

•   Ei soovitata korraga õmmelda kokku rohkem kui 3 paberilehte, kuna paksemast kihist ei pruugi õmblusmasin jagu saada ning töö võib hakata lokkima.

• Selleks, et vältida niidi lõppemist poolil ning koledate tühjade aukude jäämist tööle, oleks hea enne töö alustamist üle kontrollida piisava niidi olemasolu .Hiljem on küll võimalik, ent siiski väga tülikas klapitada uut õmblust vanade aukudega.

• Algus- ja lõpuniite mina ei sõlmi, vaid kinnitan kas liimi või väikese tüki kleeplindiga töö tagaküljele. Nõnda saab välistada sõlme hargnemist või selle kusagilt välja piilumist.  
•  Liiga peenikese nõelaga liialt paksu paberit õmmeldes võid murda nõela või lõhkuda niidi. Väga jämeda nõelaga õmmeldes jäävad aga näha suured augud. Vahel võib olla suurte aukude nähtavale jätmine ka taotuslik, kuna see loob juurde õhulisust, ent see on pigem erandjuhtum.  Seega võiks masinõmbluse puhul jälgida nõela, paberi ja niidi omavahelist sobivust.

•   Tööle võib anda omapärase efekti, kui õmblusmasin on niidistatud 2 erineva niidiga - ülemine ja alumine niit on erinevat vävi.

•  Õmmeldes käsitsi on hea teha enne tööle väikesed augukesed/jäljendid ette, siis on lihtsam õmmelda, pisted  tulevad ühtlasemad ja õmblus ei lähe väga viltu.  Selleks võib kasutada nõela, naasklit või jäljendiketast.

•   Päris tõelise õmblemise asemel võib loomulikult kasutada ka võltsõmblemist, mille puhul õmbluse imitatsioon joonistatakse markeri/pliiatsiga paberile.

Laske fantaasial lennata!